Esimene head aega

Kolmapäeval peale kooli oli meil eestlastega väike istumine Leuvenis. Me saime kuuekesi (peale YFUkate ka veel kaks Helise endist koolikaaslast, kes see aasta Belgias vabatahtlikud olid), et teha veeta viimast korda Helisega Belgias aega. Viimast korda!!! Aeg ikka lendab.

Tegelikult mul sellest pärastlõunast nii palju kirjutada polegi - me lihtsalt istusime kruidtuinis (botaanika aed või midagi), Helis oli meile küpsisetorti teinud (!!) ja rääkisime niisama juttu.

Ma tahtsin selle postituse teha selliseks kojumineku-aeg-on-tegelikult-päris-lähedal verstapostiks, sest isegi kui ma Eesti perele-sõpradele väga tunnistada ei taha, tiksub see kuupäev aina lähemale. Vahel tunnen, et liiga vähe on veel aega ja vahel tunnen, et mul on veel terve igavik siin:D Segased tunded.

Mul on veel ees paar eksamit, lõpetamine, gala ja mõned spontaansed ja mitte-nii-spontaansed väljas käigud siinsete sõprade ja ka teiste vahetusõpilastega.

Seega tundub, et kojumineku hooaeg on nüüd alanud. Helis on jõudnud ilusti ja turvaliselt Eestisse ja me veel naudime siin seda vähest aega, mis meil veel alles on.

PS. Ma kirjutasin selle postituse oma draftsidesse juba mõned nädalad tagasi. Ehk kojumineku aeg on veel lähedamal nüüd!!! Ja nüüd mind valdavad hoopis teistsugused tunded, kui ma siia kirjutasin. Võib olla jõuan neid veel siin jagada, eks näis.